Nii siis saigi et 17st hakkasime kodu poole liikuma Raplast, asjad kokku ja 19 paiku hakkasime liikuma Pärnu poole, et sealt edasi siis Lätti.
Seltskond oli kaheautoline, esimeses Katrin, Kaarel, Joosep ja Kalev ning meie autos meie pere ja Ermo ning Eiri.
Esimene peatuspaik Lätis oli mere ääres ja väga vahva, Siim jättis sinna posti otsa Hydroscandi kleepsu.
Sõites läbi öise Riia oli ikka väga lahe vaadata aknast nii seda suurt linna, kuigi läbisime selle äärelinnas. Oli ka palju tuttavaid nimesi mis meilgi figureerivad kaubanduses.
Ööbimispaika Nemo kämpingusse jõudsime kella 1 ajal öösel ja hmm kuidas nüüd öelda, katus oli peakohal aga ootused olid suuremad. Oleks nagu ikka maganud telgis ja jumal tänatud et enda teki mõistsime kaasa võtta nende kahe kitsa alla poleks me mahtunud.
Hommikul ärkasime 10st ja hakkasime vaiksel asju kokku panema ning kuna ilm randa ei kutsunud liikusime edasi suurde Jurmala veeparki. Muidugi avastasime et Siim oli ujukad maha unustanud, aga pole hullu need leidsime veepargi kõrval asuvast Rimist ja rätiku ostis ta veepargi meenetepoest.
Veepark ise oli väga vahva ja suur, ainuke miinus igal pool järjekorrad. Minu aeg möödus lastega madalas vees ja toolil istudes. Mõlemad lapsed pidasid selle 4 tundi seal vastu (reaalselt siis kusagil 2h ). Siim käis teistes atraktsioonides ka natuke. Meeldis veel see et riietusruum oli üks, muidu oleks pidanud mina lastega üksi riietudes jamama. Pärast veeparki olid nad mõlemad mõnusalt unised ja enamuse tagasiteest magasid. Tagasiteel me Riiast enam läbi ei tulnud. Vaikselt kodu poole, kuhu jõudsime kesköö paiku.
